«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv





Uudised

31/10/2015 20:05  Eesti suurim taudisigade matmispaik Kolgasse
 Allikas: Harju Elu | Uudis on aegunud: 11/08/2015 08:00
Kolga inimesed on saatnud valda seisukoha, et matmispaiga asukoht ei ole vastuvõetav, tuleb käskkirjast likvideerida ning ainuõige koht on taudisigade käitlemine Tallinna prügilas.
Ootame valla ja seotud ametite vastust esitatud pöördumisele.
Olgu selgituseks lisatud, et alltoodud matmispaigas on plaanis käidelda vaid Harjumaa kolme suure sigala sigu, mitte ei hakata vabariigi igast nurgast siia vedama.




Eesti suurim taudisigade matmispaik Kolgasse

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas sel kolmapäeval käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sealhulgas sigade Aafrika katku tõttu hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja. Kinnitatud nimekirjas, mis ei ole lõplik, on ka Kuusalu vallas asuv Kolga.

Täpsemalt asub võimalik matmispaik Küüni farmi läheduses (2 km kaugusel). Teine suurem farm, Hinnu, asub matmispaigast juba 20 km kaugusel. Kolga matmispaika maetavate taudisigade maksimaalne arv võib olla 5000, mis on teiste kinnitatud matmispaikadega võrreldes suurim arv. Järgmised suuremad matmispaigad asuvad Viljandimaal Suure-Jaanis (max 4800 korjust) ja Karksis (4800).

Põhjavesi kaitsmata

Keskkonnakaitselistel põhjustel ei saa taudisigu matta kolmes maakonnas: Raplamaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv selgitas Harju Elule, et katku haigestunud seakorjuste suures koguses matmine on keelatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades. „Kuna Raplamaal pole kaitstud põhjaveega sobivaid alasid, siis ei ole võimalik ka sinna suurtes kogustes korjuseid matta,“ ütles ta.

Samal põhjusel pole taudiloomi võimalik matta ka Lääne-Virumaal. Kuigi seal on põhjavee kaitstusega veidi paremad lood, on seal muud põhjused, miks matmiseks pole kohti. „Näiteks on pinnavesi liiga liiga lähedal või asuvad elamud põhjavee kaitstuse aspektist sobivale matmiskohale liiga lähedal,“ selgitas Koitjärv.

Tema sõnul on Eestis väga palju kohti, kus põhjavee kaitstus pole tagatud, mistõttu on sobilike matmiskohtade arv piiratud.

Ennetav tegevus

Matmispaikade esialgne valik ei tähenda, et kinnitatud kohtades kohe suuremaks matmiseks läheb. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ütles, et otsus, kas loomataudi tõttu hukatud või hukkunud loomi matta või kahjutustada mõnel teisel viisil, tehakse iga konkreetse taudipuhangu korral eraldi. „Igal juhul on esimene valik kahjutustada loomsed jäätmed loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarjas,“ märkis ta. „Loomade matmine tuleb kõne alla alles siis, kui loomsete jäätmete kogus on liiga suur ja tehasel puudub võimsus nende loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul.“

Kalda sõnul on iga loomataudi puhkemine olukord, mis vajab väga kiiret lahendust. „Seepärast on otsitud ja leitud võimalikke matmispaiku üle Eesti, ennetades taudipuhanguid ning valmistudes olukorraks, kus otsuseid tuleb langetada loetud tundide jooksul,“ ütles ta.



Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar